Uudised

    Tarbijauuring: ketšupit kasutatakse ka leivakattena hommikusöögiks

    29. dets. 2017

    Socio uuringukeskuse poolt läbiviidud 808 küsitletuga online-uuring tõi välja keskmise Eesti ketšupitarbija profiili – eesti rahvusest pereinimene, kes ostab ketšupit peamiselt maitse ja brändi järgi, et seda süüa grill-lihaga ja kasutada toidu valmistamiseks.

    Ketšupitarbimist käsitleva uuringu kohaselt kasutavad inimesed ketšupit kõige sagedamini grillitud liha ja šašlõki juures (71%), toidu valmistamiseks (52%), aga ka friikartulite ja hamburgeriga (37%). Harvemate valikutena nimetati ketšupit kastmena, leivakattena ning söögikordade vahepalana.

    Uuringu raames küsiti tarbijatelt, milliste kriteeriumide alusel nad ketšupit poest valivad. 84% vastanutest märkis, et valikul on oluline maitse, 63% ostab kindlaid brände, 53% peab oluliseks naturaalsust, 48% tervislikkust ja 46% eestimaist päritolu. Loetletutest vähem oluliseks peavad tarbijad soodushinda ja pakendi välimust ning kasutusmugavust.

    “Tarbija vastustes oli nii mõndagi üllatavat,” ütles Põltsamaa Felixi turundusjuht Marek Viilol. “Ühelt poolt on rõõm näha, et ketšup pole sugugi vaid friikartulite ja viinerite kaste, vaid seda kastutatakse kodus erinevate toitude valmistamisel. Teisalt üllatasid tarbijad näiteks infoga, et ketšupit süüakse ka hommikusöögiks leivakattena või tarbitakse seda söögikordade vahepalana. Pisut ootamatu oli ka ausus, millega tarbijad tunnistasid, et valivad ketšupit eelkõige maitse järgi ega pea niivõrd oluliseks toote eestimaisust või madalamat suhkru- ja soolasisaldust. Näiteks meie oleme Põltsamaal viimastel aastatel just tervislikkuse aspektile rõhku pannud, aga loomulikult ei tohi selle käigus muutuda maitse,” lisas Viilol.

    Uuring kaardistas ka ketšupi võimalikke alternatiive, millest ülekaalukalt enim mainiti hapukoort ja maitsestamata jogurtit (84%), neile järgnesid majonees, sinep, isevalmistatud kastmed ja mädarõigas. Võrreldes aasta varasema sarnase uuringuga on langenud BBQ- ja tomatikastmete kasutamine.

    Keskmine tarbija ostab ketšupit korra kuus või harvem. Kui mehed ja naised ostavad ketšupit pea võrdselt ning tarbimiselt ei eristu selgelt ükski vanusegrupp, siis toob uuring siiski välja, et eestlased on üle kahe korra suuremad ketšupitarbijad kui Eestis elavate teiste rahvuste esindajad. Ketšupit tarbivad enim lastega pered ning kõige vähem üksi elavad inimesed. Eestimaalaste eelistatuim ketšupibränd on ülekaalukalt Felix, millele järgnevad Heinz ja Salvest.

    1024 740 Felix
      Share on FacebookShare on Google+Tweet about this on TwitterEmail this to someone